Kuidas arendada ja õhutada lastes uudishimu?

Uudishimu – soov õppida ja uusi teadmisi hankida – on oluline oskus kõigi, aga eriti laste jaoks. See on liikumapanev jõud, mis innustab lapsi esitama küsimusi ja uurima ümbritsevat maailma. 

Kõik vanemad soovivad, et nende lapsed oleksid avatud meelega ja innukad õppima uusi asju. Seepärast on uudishimulikkuse toetamine nende akadeemiliste oskuste arengul ning elukestva õpihimu loomisel üks kõige olulisemaid asju. 

Mõistatuste ja probleemilahendustegevuste abil (kasutades mänguasju või lõbusaid mänge) arenevad laste uurimisoskused ja kasvab huvi selle vastu, kuidas toimib maailm ning milline on nende koht selles.

Milline näeb välja uudishimu?

Uudishimu võib väljenduda mitmesugustel viisidel ja uudishimuliku lapse tunnuste märkamine on oluline samm nende avatud mõtlemise toetamisel. Esimestel eluaastatel on lapse uudishimu impulsiivne, kuna neid köidavad juba loomu poolest uued asjad. Väikesed lapsed panevad sageli asjadest arusaamiseks tööle kõik oma meeled – näed seda siis, kui nad enda ümber olevaid asju puudutavad, nuusutavad, kuulavad ja isegi maitsevad. Kui lapse mõtlemine areneb, keha kasvab ja ta rääkima õpib, paneb tema teadmisjanu teda esitama küsimusi, näiteks „Miks on taevas sinine?“. Ent uudishimulikku loomust näitavad ka muud asjad. Võid märgata, et laps jälgib süvenenult midagi või kedagi, tema kehahoiak ja näoilmed võivad muutuda ning ta võib asjade paremaks mõistmiseks proovida neid puudutada, maitsta ja nuusutada. Vanemate laste puhul tähendab uudishimulikkus seda, et nad esitavad küsimusi keerukamate olukordade kohta, mis võivad neile koolis või laias maailmas ette tulla. Neis võib tekkida huvi selliste teemade vastu nagu poliitika, loodus- ja täppisteadused ning võrdsus ja nad võivad alustada nendega seotud vestlusi.

Viis peamist uudishimuga kaasnevat kasu

Lapsepõlv on väga eriline aeg, mil su lapse uudishimu tekitab temas soovi teada pea kõige kohta kõike. Lapse arenev mõistus on tulvil küsimusi, millest mõne esitab ta tõenäoliselt sinule ja mõnele püüab vastuse leida ise.

Lapse lõputu imestamisvõime on väga eriline ja oma lapse uudishimu õhutamine on kingitus, mis tasub end ära kogu tema eluaja. Lisaks õpihimu suurendamisele pakub uudishimulik loovus lapsele lõputult muid eeliseid.

1. Uudishimulikel lastel on paremad instinktid ja ellujäämisoskused

Ellujäämisinstinktid ei tule esile ainult seiklejate ja üksikule saarele sattunud inimeste juures: need on olulised iga inimese võimete puhul, kuna aitavad meil püsida ärksad ja kohanduda pidevalt muutuva keskkonnaga.

Kui lapsed uurivad ümbritsevat maailma ja otsivad uusi kogemusi, õpetavad nad iseend olema valmis erinevateks võimalusteks. Avastades uusi asju, mis neid üha uuesti üllatavad ja rõõmustavad, õpivad nad ootama ootamatut.

2. Uudishimulikud lapsed on rõõmsamad ja tervemad

Kõik vanemad soovivad, et nende lapsed elaksid õnnelikku elu, ja nende uudishimu toetamine võib olla nii lühi- kui ka pikaajalise rõõmu võti. Uudishimulikud inimesed kogevad suurema tõenäosusega positiivseid emotsioone ja neil on vähem ärevust. See aga aitab neil tunda elus suuremat rahulolu, mis aitab saavutada suuremat psühholoogilist heaolu.

Lühidalt öeldes tähendab see seda, et laste uudishimu õhutamisega annad neile parema võimaluse elada pikk, tervislik ja õnnelik elu.

3. Uudishimulikud lapsed on eneseteadlikumad

Uudishimust on kasu igas eluvaldkonnas. See mitte ainult ei õhuta lapsi esitama maailma kohta küsimusi, vaid juhib nad ka eneseavastusteekonnale, sest nad muutuvad uudishimulikuks ka iseenda suhtes.

Selline uudishimu ning soov oma mõtlemist ja isiksust paremini mõista paneb neid sageli kahtlema oma ettekujutustes ja uute oskuste omandamise kaudu end täiustama.

4. Uudishimulikud lapsed on empaatilisemad

Lisaks soovile iseennast paremini tundma õppida, tunnevad uudishimulikud lapsed huvi ka neid ümbritsevate inimeste suhtes, mis on teiste laste ja täiskasvanutega suhete loomise võti.

Selline huvi inimeste vastu võib aidata lastel veelgi paremini näha maailma läbi teise inimese silmade. Suheldes teiste inimestega ja õppides tundma nende väärtusi, kogemusi, vaatenurki ja uskumusi, arendavad lapsed suuremat empaatiat kõigi suhtes.

5. Uudishimulikud lapsed on paremad probleemilahendajad ja teadlikumad, saavutades enamat nii sotsiaalselt kui ka akadeemiliselt.

Kuna uudishimu seisneb soovis õppida, pole ime, et uudishimulikud lapsed on tõenäoliselt edukamad ka õppimises. Kuna nad on siiralt huvitatud asjadest, mida nad veel ei tea ega mõista, on uudishimulikel lastel lihtsam asuda õppima midagi uut ning sellesse märkimisväärselt panustama.

See mentaliteet kehtib ka väljaspool õppekeskkonda – uudishimulikud lapsed on sageli oskuslikumad ise probleeme lahendama ja olema sotsiaalselt võimekad.

Kümme tegevust, mis arendavad uudishimu

Tore asi uudishimu juures on see, et see on kõikehõlmav. Igale lapsele on võimalik pakkuda füüsilisi, psühholoogilisi ja kognitiivseid kasusid, mis kaasnevad uudishimuliku loomusega, lihtsalt julgustades neid olema uudishimulikud!

Laste uudishimu ei pea vanemaks saades hääbuma. Kui lapsed saavad oma uudishimu rahuldada turvalise, enda juhitud ja mängulise avastamise kaudu, tuleb õppimine nende jaoks loomulikult. Lapse tähelepanekud toetavad ühtaegu nii emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset, füüsilist kui ka eetilist arengut.

Vaatame lähemalt olulisemaid tegevusi, mis aitavad arendada lastes uudishimu.

1. Loo kodune õpikeskkond

Õppimine ei toimu mitte ainult koolis, vaid kõikjal. Ja selleks, et säilitada laste uudishimu, on oluline luua kodukeskkond, mis soodustab õppimist ja kognitiivset arengut.

See tähendab neile selliste raamatute ja materjalide andmist, mis võimaldavad avatud mängu (nt värvipliiatsid ja paber). Samuti saad kodu täita rikkalike sensoorsete lahendustega, nt esitada muusikat, panna välja seinakunsti või pakkuda lapsele maitsemiseks uusi toite.

2. Esita avatud küsimusi ja õhuta mõtlemist

Esitades lapsele küsimusi, saad õhutada tema uudishimu ja samal ajal näidata, et hoolid sellest, mis tal öelda on. Avatud küsimustel ei pea olema ühest vastust, nagu „jah“ või „ei“, vaid sellised küsimused annavad sageli võimaluse vastata mitmel moel ning panevad lapsed ise mõtlema.

Kui esitad lapsele selliseid küsimusi nagu „Mida sa arvad sellest, et...“ või „Mis sa arvad, mis juhtub, kui...“, julgustad teda välja mõtlema oma ideid ja seda, kuidas end väljendada, ning hangid samal ajal teavet tema huvide ja arvamuste kohta.

3. Paku mänguvahendeid, mis panevad laste meeled tööle

Osa mänguasju on loodud teatud viisil mängimiseks, ilma et need annaksid palju varieerimisruumi, osa aga on loodud selleks, et aidata lastel leida probleemidele lahendusi ja samal ajal uurida, kuidas asjad toimivad.

Laste meeli ja vaimseid võimeid stimuleerivad loomingulised ehitusklotsid, mänguliiv, nukud, mõistatused, mittemürgised kunstitarbed ja ühendatavad mänguasjad. Struktuure ja komplekte ehitades saavad lapsed katsetada suuruste, kujundite, arvude ja tekstuuride ning samuti kaalu, tasakaalu ja sümmeetriaga.

Oluline on lasta lapsel võtta mängimises juhtroll, mitte teda juhendada või öelda talle, kuidas miski peaks välja nägema. Kuigi lapse juhendamine võib olla ahvatlev, lase teda suunata tema uudishimul.

4. Kuula austavalt lapse küsimusi ning vasta neile lihtsalt ja selgelt

Lastel on palju mõtteid ja seepärast on neil sageli keele peal ka palju küsimusi. Oluline on lapse küsimusi tähelepanelikult kuulata ja vastata nii, et ta saaks vastustest aru.

Kui tundub, et ta on pärast sinu vastust ikka segaduses, proovi küsida, kas ta sai kõigest aru. Kui ei, palu tal selgitada, millest ta aru ei saanud, et saaksite üheskoos tegutseda selle nimel, et aidata tal õppida. Kui sa ise kõike ei tea, pole ka sellest midagi! Lihtsalt ütle talle seda ja proovige üheskoos vastus välja uurida.

Oluline on, et laps tunneks end mugavalt, kui ta asju ei tea, ja enesekindlalt, kui ta esitab küsimusi. Nii ei pea ta kartma küsimise jätkamist, kuni ta asjast oma võimete kohaselt võimalikult hästi aru saab ning vastusega rahule jääb.

5. Õhuta uudishimu lihtsate ja praktiliste LTT-tegevuste kaudu

LTT (loodus- ja täppisteadused ehk teadus, tehnoloogia, konstrueerimine ja matemaatika) tegevused on suurepärane viis õhutada oma lapse uudishimu ning samal ajal arendada tema huvi teadusavastuste ja probleemide lahendamise vastu. Alates 9 aasta vanustele lastele meeldivad eriti LEGO® Technicu komplektid, mis võimaldavad neil õppida tundma insenerimaailma ja muid teemasid (nt liitreaalsustehnoloogia).

Lisaks pole lapse jaoks kunagi liiga hilja alustada oma oskuste arendamist nendes valdkondades. Näiteks võivad koolieelikud tutvuda kodeerimispõhimõtetega (nt jadade loomine, silmuste koostamine ja tingimuslik kodeerimine), mis aitavad arendada probleemilahendusoskusi, kriitilist mõtlemist, koostööd ning sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi.

6. Näita lastele maailma ja osalege koos peretegevustes

Igas vanuses lastele meeldib seigelda, aga seiklemine on veel vahvam, kui see on jagatud elamus! Hea võimalus lapsi inspireerida ja nendes uudishimu tekitada, samal ajal hinnalisi mälestusi luues, on käia lastega pereüritustel.

Muuseumi, loomaaia, kogukonnakeskuse, LEGOLAND®-i või LEGOLANDI avastuskeskuse külastus või hoopis looduses matkamine on kõik suurepärased võimalused, kuidas koos lapsega seigelda ja panna ta mõtlema ümbritseva maailma üle.

7. Paku lapsele elementaarseid avastamisvahendeid

Ükskõik, kas laps uurib maailma koos sinuga või omaette, kui annad tema käsutusse õiged tööriistad ja mänguasjad, aitad arendada tema eluks olulisi oskusi ja samas võimaldad tal tundma õppida ümbritsevat keskkonda.

Suurendusklaas, magnet, kühvel ja ämber, putukapüüdja või isegi mõõdulint on kõik head asjad, mis aitavad laste uudishimu õhutada rohkem kui lihtsalt vaatlemine, kuna nende asjade abil saavad nad ümbritsevat maailma uurida ja katsetada.

Lisaks ümbritseva maailma tutvustamisele saad vanemaid lapsi (vanuses 9–12) toetada nende probleemilahendusoskuste arendamisel ning teha neile sissejuhatuse arvutiteaduse maailma LEGO® MINDSTORMS® abil.

LEGO® Creator 3in1 annab lastele võimaluse valida kolme erinevaid huvisid esindava ehitusmudeli vahel, mis tähendab, et uute asjade avastamiseks on palju võimalusi.

8. Võta osa kohalikust kogukonnast

Otsides uusi kogemusi oma kohalikust kogukonnast, saad stimuleerida lapse uudishimu. See võib tähendada näiteks seda, et võtad ta kaasa lihtsaid ülesandeid täitma, nt toidupoodi, või põnevamatele üritustele, nt sellistele kogukonnapidustustele nagu paraadid või festivalid.

Võid lapse kaasa võtta isegi kogukonda toetavatele üritusele, kus saab osaleda vabatahtlikuna, näiteks koristama randa ja/või parki.

9. Julgusta kollektsioneerimist

Paljud meie täiskasvanud ehitajad alustasid kollektsioneerimist juba lapsepõlves. Kui lapsed maailma avastavad, meeldib neile aeg-ajalt asju koguda (nt kive, merikarpe, kleepse ja isegi mänguasju), mis kõik kujutavad endast mälestusesemeid, mis tähistavad iga avastusteekonda.

Lisaks sellele, et asju koguvad lapsed panevad tööle oma loovuse, õpivad nad hindama vastutuse ja kannatlikkuse väärtust, kui nad näevad oma hinnalisi kollektsioone täienemas ja hoolitsevad nende eest.

Lapsed võivad LEGO® minifiguuride abil täiendada ka oma tegelaskujude kollektsiooni, millega võib mängida ja mille saab ka vaatamiseks välja panna. Kuna iga minifiguur on suletud „saladuslikus“ kotis, muutub kollektsiooni laiendamine ülimalt põnevaks ning see õhutab laste kirge kogumise vastu.

10. Kasuta võimalikult turvaliselt võimalikult väheseid piiranguid ja lase lastel olla lapsed

Kõigist viisidest, kuidas õhutada lapse uudishimu, on ehk kõige olulisem (ja lihtsam) lasta neil uurida, avastada, õppida ja rahuldada oma uudishimu nende enda viisil.

Lisaks sellele, et saad anda lastele võimaluse nautida ise probleemide lahendamise ja asjade avastamise rõõmu, saad lasta neil mängida võimalikult väheste piirangutega, et arendada nende enesekindlust ja suurendada huvi õppimise vastu.

Meie LEGO® Educationi komplektid ja kõik eespool nimetatud tegevused aitavad lastel turvaliselt õppida lahendama probleeme ja arendama kriitilist mõtlemist ning samal ajal õhutavad huvi LTT-teemade vastu.